Language Switcher Fallback

Elektriohutusest algajale

03/02/2015 - 16:37

Järgnevalt olen kirja pannud faktid, mida peaks teadma enne, kui lähened ühelegi elektriseadmele kavatsusega seda remontida, viga taga otsida või ümber ehitada. Olulisemad asjad on eespool. Mõned mõisted lahti räägitud lõpus. Vabandan konarliku keelekasutuse pärast.

Võrgupinge

Võrgupinge, ehk niinimetatud 230 volti vahelduvool, mis tuleb tavalisest stepslist, ON ELUOHTLIK.

Mitte iga kokkupuude 230V pingega ei tapa, aga ebameeldiv on see garanteeritult.

SURMAOHTLIK on võrgupinge siis, kui vool läbib rindkere, ehk siis siseneb ja väljub keha erinevates osades, mille vahele jääb rindkere. Selline olukord saab tekkida näiteks siis, kui kummagi käega puutuda erinevat juhet vooluvõrgus (faasijuhe ühes ja null või maandusjuhe teises käes) või näiteks kui faasijuhe puudutab ülakeha aga jalad on juhtiva materjali kaudu kokkupuutes maaga (näiteks midagi niisket või metallist). Elektrivoolust võivad mõjutatud saada ja seiskuda  hingamise lihased. Veel halvemal juhul hakkavad südamelihased liiga kiirelt kokku tõmbuma, vere pumpamine ei toimi, kui MÕNE MINUTI jooksul ei sekkuta defibrillaatori-nimelise meditsiiniseadmega, siis inimene sureb.

ÄRA MITTE KUNAGI KATSU LAHTI VÕETUD, VOOLU ALL OLEVAT SEADET MÕLEMA KÄEGA.

ÄRA MITTE KUNAGI KATSU LAHTI VÕETUD, VOOLU ALL OLEVAT SEADET, KUI OLED KOKKUPUUTES MAAPINNAGA, PISUTKI NIISKE PÕRANDAGA, KESKKÜTTERADIAATORIGA, VEETORUDEGA, MAANDATUD KODUSEADME KORPUSEGA.

Kui topid ühe näpu faasi ja nulljuhtme vahele, siis vool tõenäoliselt läbib seda näppu üsna otseteed ja südameni ei jõua. Elekter „hammustab“ - tekitab väga ebameeldivat tunnet. Ei soovita proovima hakata.

Kui isoleerimata elektrijuhe pihku haarata, siis käelihased võivad tahtevastaselt kontraheeruda – käsi tõmbub rusikasse juhtme ümber ja vooluring läbi inimese jätkub. Sellises seisundis inimese aitamisel EI TOHI teda puutuma tormata. Vool juhtmes tuleb välja lülitada (lülitist, stepslist, peakaitsmest) või mittejuhtiva eseme abiga eemaldada juhe ja inimene teineteisest.

Ohu suurus on peamiselt seoses keha läbiva vooluga. Voolu suurus omakorda sõltub võrdeliselt pingest ja pöördvõrdeliselt takistusest. Kuiva, terve naha takistus on üsna suur võrreldes niiskega, mis tähendab, et sama pingega kokkupuutel vool läbi kuiva naha ei kasva nii suureks, kui niiskel nahal või haava piirkonnas ja kuiva nahaga inimene on vähem ohustatud.

SÜDAMESTIMULAATORILE võib pisimgi vool häirivalt mõjuda. Inimesel, kellel on südamestimulaator, on RANGELT VASTUNÄIDUSTATUD elektri ohu alla sattumine.

Ka üksnes ehmatus väikesest elektrišokist võib panna inimese tegema ootamatuid liigutusi, mis võivad viia muude vigastusteni, eriti ronimisel ja masinate läheduses.

SEADE, MIDA REMONDID, PEAB OLEMA STEPSLIST VÄLJA VÕETUD.

KUI LÜLITAD LAHTIVÕETUD SEADME TESTIMISEKS VOOLUVÕRKU, SIIS ÄRA PUUTU ELEKTRILISI OSI JA HOOLITSE SELLE EEST, ET KA TEISED INIMESED EI SAAKS PUUTUDA. Samuti hoia koduloomad ohutus kauguses.

KUI ON VÄLTIMATU VAJADUS TEHA MÕÕTMISI SEADME VOOLU ALL OLEKU AJAL, SIIS PALU KOGENUD SPETSIALISTI ABI JA JUHENDAMIST.
TEINE KÄSI HOIA EEMALE (SÜGAVALE TASKUSSE ÄRA).
ENNE VAATA, ET SA EI OLEKS KOKKUPUUTES NIISKUSE, KESKKÜTTERADIAATORI VÕI MAANDATUD JOOTEKOLVIGA.

Toiteblokid, madal pinge, kondensaatorid

Paljud elektroonikaseadmed töötavad alalispingel, mis jääb vahemikku 3-25 volti. See on märkimisväärselt ohutum piirkond kui eelpool räägitud 230 V võrgupinge. Pinge madalamaks muutmine ja alaldamine (ehk vahelduvvoolust alalisvoolu tegemine) toimub toiteblokis, milleks võib olla adapter, mis elab kohe stepsli juures (nagu väikeste nutiseadmete laadijad), suurem omaette karp nagu lauarvuti PSU, aga see võib olla ka kohe madalapingelise elektroonika kõrval ilma omaette karbita, näiteks paljudes raadiotes ja muusikaseadmetes.

Kui suudad kindlalt välja selgitada, kustmaalt on tegemist madalal alalispingel töötava seadme osaga, siis seal saab mõõtmisi ja katseid julgemalt teha tingimusel, et toiteblokk on oma karbis peidus ja selle puutumine võimatu. Kui aparaadil on lisaks stepslijuhtmele olemas patareidelt töötamise võimalus, siis SOOVITAME REMONDI AJAL KASUTADA PATAREISID – palju ohutum.

Madal alalispinge (<25V) ei ole käega katsumisel ohtlik, kui nahk on kuiv ja terve, enamikule inimestele ei ole see isegi tuntav. 9 voldist patareid keelega katsuda on aga juba elamuseline. Siiski tasub ettevaatust hoida ka madala pinge korral, kui nahk on märg ja aku või toiteblokk võimas.

Elektroonikaseadmete toiteblokkides on tihtipeale kondensaatorid, mis on laetud võrgupingeni. KONDENSAATORITEST VÕIB VÄGA EBAMEELDIVALT SÄRTSU SAADA KA SIIS, KUI SEADE EI OLE STEPSLIS. Peale stepslist eemaldamist natuke ootamine võib kondensaatoreid veidi tühjendada. Eriti suurte kondensaatorite puhul on soovitav need läbi takisti tühjaks laadida. Muuseas, veel kõrgema pingeni laetud kondensaatorid on fototehnikas välgu osaks – nendega kehtib kõik sama jutt.

 

Mõisted

Pinge – elektrilaengute potentsiaalne energia. Pinge on alati kahe punkti vahel, näiteks vooluvõrgus faasi ja nulljuhtme või kahe faasijuhtme vahel või aku pluss ja miinus klemmi vahel. Maa ja pingeallika klemmi vahel on samuti enamasti märkimisväärne pinge. Võrgupinge faasijuhtme ja maa vahel on ka 230V, seest nulljuhe hoitakse maaga sarnasel tasemel. Pinget mõõdetakse voltides (V).

Juhtiv – lihtsustatult öeldes on juhtiv materjal või ese, milles elektrilaengu kandjad saavad võrdlemisi kergesti liikuda ehk tekitada arvestamist vääriva tugevusega voolu. Igapäeva asjadest on juhtivad (ja seetõttu elektriohtu edasi kandvad) kõik metallid, vesi ja veepõhised vedelikud (joogid näiteks).

Isoleeriv ehk mittejuhtiv – on iseloomustus materjali või eseme kohta, milles kõne all olev pinge ei suuda tekitada põhimõtteliselt mingit voolu. Isolaator kaitseb sind särtsu saamise eest. Enda ja pinge all oleva elektriskeemi vahel pead hoidma alati midagi isoleerivat. Igapäeva asjadest on isoleerivad õhk,  plastikud (mida kasutatakse ju seadmete ja juhtmete ümbrisena), kumm, kuiv puit. Aga ära hariliku pliiatsiga surgi, sest grafiit seal sees on jällegi juhtiv. Destilleeritud vesi on isolaator, aga igapäevaelus on vesi alati lahustunud lisanditega, mis teevad ta juhtivaks ja ohtlikuks, eriti tõhusalt teevad seda soolad (higi).

Vooluring – suletud ahel juhtivatest osadest, kus liigub elektrivool. Vooluringi tekkimiseks on vaja pinge allikat, ehk kahte punkti mille vahel on pinge, ja neid ühendavaid juhtivaid osi. Inimene on ohus siis, kui ta satub osaks piisavalt suure vooluga vooluringist. Vool omakorda sõltub pingest ja seetõttu on 230V stepsli näppimine ohtlik, 1,5 voldine patarei enamasti mitte.

Vool – elektrilaengu kandjate suunatud liikumine. Vool tekib, kui kahe punkti vahel on pinge ja need punktid on omavahel ühendatud juhtiva esemega või esemete ahelaga. Voolu suurus sõltub pinge suurusest ja pöördsõltub ahela takistuse suurusest. Vool = pinge / takistus . Voolu mõõdetakse amprites (A).

Takistus – materjali või eseme omadus piirata laengukandjate liikumise kiirust ehk voolu, kui talle on rakendatud mingi elektripinge. Suurema takistusega keha hoiab sama pinge juures voolu väiksemana. Takistust mõõdetakse oomides (Ω).